|
JAANITULI 19.JUUNIL!
TÄHISTAME SUVE ALGUST JÄLLE ÜHISELT JA PIDUTSEME BELGIA SUUREL JAANIKUL!
Toimub 19.juunil Grez-Doiceau tuttaval peoplatsil, paiga nimeks La
prairie du fond du Moulin.
Osalevad pidulised, Lätist, Belgiast, eestlased Luxembourgist, Belgiast ja
teistestki Euroopa riikidest.
Avatud on peopaik juba kell neli õhtul st. 16.00. Lustime kuni koiduni!
Bussiga peopaika - Vastav info on peagi saabumas!
Telkimise võimalus - romantiline, nagu alati!
Traditsioonid on taaskord kõik ja ausalt läbi vaja teha!
Tantsud, mängud, laulud koos esinejatega Lätist, Belgiast ja Eestist.
Ei jää punumata lillepärjad, ei ennustamata suverõõmud.
Jõukatsumised ja jaanisport.
Muusika! Superüllatus Eestist - ZETOD! Naudime folkrokki ja
punkloori ning näeme nelja eriti vinget eesti meest.
Jaanitoidud! Kõikide rahvusgruppide poolt saavad kaetud toredad söögilauad.
Ära unusta! Iga piduline võtab kaasa suupärast toidupoolist, et jaguks
endale ja kahele kaaslasele.
Suupärased üllatused ka sponsoritelt, ürituse toetajatelt!
NB! Peoplatsil on head grillimise võimalused: olemas suured küpsetusalused
jm. vajalik.
Kaart peopaika (vt. linki)
maps.google.com
Jaanituli suur ja särav nagu alati!
Puud on ammu saetud ja ootamas!
Oodatud ning kasutamiseks ja kaasavõtmiseks sobiv on kõik mõnus, mis loob
Jaanitunde just Teile ja teeb olemise mõnusaks: üks mõnus pill, rahvuslik
rõivastus, kokkupandav tool, tekk, mis maha laotada, grillialus,
telk, ...
Ilmataati tuleb paluda või usaldada, ent kummikud ja keep on Belgias igal
asjalikul inimesel alati kaasas.
Sissepääsutasu on 10 eurot.
Lapsed vanuses 0-18 aastat priilt.
Korraldajad, eestvedajad ja abilised, kes õla suurele tööle alla panevad:
Hr. Hubert del Marmol
Valloonia valitsus - Présidence du Gouvernement Wallon
Valloonia-Brüsseli regiooni välissuhete peakomissariaat - Commissariat
Général aux Relations Internationales Wallonie-Bruxelles International
Valloonia Brabanti provints - Province du Brabant-Wallon
Grez-Doiceau kommuuni esindajad- Administration communale de Grez-Doiceau
Läti Selts Belgias
Luxembourgi Eesti Selts
Eesti Selts Belgias
Eesti saatkond Pariisis
Valloonimaa põllumehed-juustumeistrid - Fromages de Wallonie (APAQ-W)
www.eestimaja.be/
Palun vabatahtlikel abilistel endast teada anda aadressil
mari.tomp[at]eestiselts.be! Iga tegija on arvel!
KAS AEG KÄIB JÕULUST JÕULUNI või JAANIST JAANI
Mari Tomp
Eesti Selts Belgias peasekretär
07.06.2010
Eesti Laste- ja noortepäevad toimuvad sel aastal 11.-13. juuni Spangenbergis, Hessenis!
Tere tulemast!
1.-13. juunini avab eesti perede jaoks oma väravad Kunstipark „Himmelsfels“ Spangenbergis.
Teid ootavad kolm pönevat päeva looduses. Enese loominguliseks teostamiseks on seal mitmeid vöimalusi: vöime koos maalida, voolida, ehitada, mosaiiki laduda, ömmelda …. Teie ideed ja soovid on teretulnud. Ka muusikal ja emakeelel on neil päevil kandev roll.
Saab ka palli mängida, puude otsas ronida, loodust avastada, ennast lihtsalt vabalt tunda.
Laupäeva öhtul teeme suure lökke ja sööme röövlipraadi.
Pühapäeva hommikul on perejumalateenistus.
Kui ilm teeb kaasa, saab sellest vabaöhuüritus. Vajaduse korral on meie kasutada ka ruumid.
Ööbimiseks on loominguliselt ehitatud vagunid, palun kaasa vötta magamiskotid! Loomulikult on seal ka dussid ja WC-d. Ööbimine ja toitlustamine maksab 25 EUR lapsele, 35 EUR täiskasvanule. Kui teil on toidu suhtes erivajadusi vöi ettepanekuid, siis palun ka teada anda!
Rongiga reisijatele tuleme teile Melsungeni raudteejaama vastu.
NEED ON MEIE PÄEVAD!
www.himmelsfels.de
Palun end registreerida 1.juuniks Merike Schümers-Paasi juures:
schuemers[at]freenet.de
Org. komitee nimel
Katrin Maranik-Mones
e-mail: katrinmaranikmones[at]web.de
05.04.2010
Kutse
8. mail 2010 ordineeritakse mag theol Kristel Neitsov Välis-Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku õpetajaks.
Olete lahkesti palutud osa võtma ordinatsioonijumalateenistusest, mis toimub Bonn-Friesdorfi Pauluse kirikus (In der Maar 7) algusega kell 14.00.
Teenivad peapiiskop Andres Taul, Merike Schümers-Paas, Tõnis Nõmmik, Michael Schümers ja Kristel Neitsov.
Teenistusele järgneb pidulik vastuvõtt. Palun oma osavõtust teada anda pr. Maie Kisis-Vainumäele, tel: 0221-834 703.
Enne lõunat, kell 11-13 toimub koguduse maja ruumes nõupidamine peapiiskopi ja koguduste esindajatega. Ka sinna olete oodatud tulema! Info M. Schümers-Paas, tel: 05663-1515.
Kristel Neitsov on sündinud 14.11.1972 Sindis, Eestis. Õppinud 1999-2006 EELK Usuteaduse Instituudis teoloogiat.
Magistrikraadi sai 2008 Tartu Ülikoolist. Lisaks sellele omab Kristel Neitsov kirikumuusiku C-kategooriat.
Töötanud aastatel 1995-2002 Pärnu Eliisabeti koguduses kirikumuusikuna, jumalateenistuse- ja kogudusetöö praktika aastatel 2000-2002 EELK Häädemeeste kogudusest. 2003-2006 töötas Kristel Neitsov Tartus ajalehe Eesti Kirik toimetajana. Käesoleval hetkel Evangelische Dankeskirchengemeinde organist Frankfurt am Mainis. Välis-Eesti Luterliku Kiriku Köln-Bonni koguduse juures tegutsenud alates 2007. a sügisest.
20.4.2010
Armsad eestluse hoidjad välismaal!
Mul on hea meel Teile teatada, et ka sellel aastal korraldab Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (www.meis.ee) eesti keele laagri eesti päritolu noortele, kes elavad väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.
Keelelaagreid (edaspidi laager) eesti päritolu noortele Eestis korraldatakse vastavalt riiklikule rahvuskaaslaste programmile, mis on mõeldud väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi elavate eestlaste toetamiseks ja koostööks. Tegevuse läbiviimist toetab
Kultuuriministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
2010. aasta suvel toimub 2 laagrivahetust noortele vanuses 12 kuni 17 aastat:
- I vahetus toimub 5. juuli kuni 16. juuli
noortele vanuses 15-17 aastat;
- II vahetus toimub 26. juuli kuni 6. august
noortele vanuses 12-14 aastat.
Laagri toimumise koht ei ole veel teada, kuna korraldame selleks konkursi ja tulemused peaksid selguma mai alguses. Kindlasti see koht:
- tagab eestikeelse suhtluskeskkonna;
- on hubane ja lapsesõbralik, vajalike ruumidega ühistegevuseks, sportimiseks, toitlustamiseks ja majutamiseks;
- vastab laagrile kehtestatud seadusandlikele nõuetele, sh nõuded hügieeni-, toitlustus- ja majutustingimustele, tuleohutusele, arstiabile, vetelpäästele, personalile jm.
- tagab noorte majutust ja päevas kolme kordse toitlustamise (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök);
- omab elementaarsed hügieenitingimused (sh soe vesi, veeklosett);
- tagab noortele sidepidamise võimaluse oma vanemate või hooldajatega ning võimaluse omaette olemiseks, kui noorel tekib selleks vajadus.
Peamine eesmärk laagris on eesti keele õpe. Tähtis on, et laagri osalejal oleksid eesti keele algteadmised ja motivatsioon õppida eesti keelt ja tutvuda eesti kultuuriga.
Laagrisse registreerimine toimub kuni 15. aprillini 2010.
NB! Kui ühest piirkonnast soovib tulla mitu noort, siis laagrisse registreerimine toimub kohaliku eesti seltsi ja kooli kaudu.
Kui soovite, et Teie noored tuleksid laagrisse, siis ootame informatsiooni potentsiaalsete laagrisse tulijate kohta, kelle seast tehakse valik, lähtudes vanusest, soost, senisest keeleoskusest, motivatsioonist, asukohamaast ja sõidukulude suurusest.
Seoses sellega palun saata noorte kohta järgmist informatsiooni:
- Nimi (reisidokumendi järgses kirjapildis)
- Sugu
- Sünniaeg
- Elukoht
- Eelistatud laagri vahetus
- Viisavajadus
- Informatsioon eesti keele oskuse kohta
- Informatsioon selle kohta, kas noor tuleb Eestisse ainult laagri ajaks või mitte
- noorte poolt täidetud lühike motivatsiooni kiri “Miks ma tahan tulla Eestisse keelelaagrisse”. Motivatsiooni kiri on eesti keeles.
Laagris osalemine on tasuta. Me toetame laagrisse tulijate sõidukulud juhul, kui noored tulevad Eestisse laagri alguseks ning kohe pärast laagri lõppu lahkuvad Eestist. Antud juhul me ise ostame sõidupiletid ning edastame neid noorte esindajale. Kui noor enne või pärast laagri vahetust soovib olla Eestis sugulaste juures, siis me kompenseerime ühesuuna sõidupileti raha. Kui noor soovib Eestis olla nii enne laagrit, kui ka pärast laagrit, siis sõidupiletid me ei osta.
Laagrisse tuleval noorel peab olema tervisekindlustus. Ida poolt tulijatel peab olema Šengeni riikides kehtiv reisikindlustus. Reisikindlustuse kulusid maksvad vanemad.
Hea meelega vastan täiendavatele küsimustele ning ootan Teie sooviavaldusi.
Parimate soovidega,
Kristina Pirgop
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed
koordinaator
E-post kristina.pirgop[at]meis.ee
23.3.2010
Algab rahvuskaaslaste programmi stipendiumikonkurss
Haridus- ja Teadusministeerium ning rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutavad välja 2010. aasta rahvuskaaslaste programmi stipendiumide konkursi. Stipendiumide väljaandmise eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.
Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat.
2009. aastal esitati konkursile kokku 24 avaldust kümnest erinevast riigist, programmi nõukogu valis välja 13 noort. Rahvuskaaslaste programmi stipendiumide toel on eelnevatel aastatel kõrgkooli lõpetanud 16 üliõpilast. 2009/2010. õppeaastal õpib programmi raames 34 noort.
Konkursi täpsemad tingimused: http://www.hm.ee/index.php?045201
http://www.hm.ee/index.php?045201
Lähem teave: Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna ekspert Andero Adamson,
andero.adamson[at]hm.ee.
Rein Joamets
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0155
rein.joamets[at]hm.ee
5.2.2010
Väliseesti arhiiviprojektide konkurss
Rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutab välja konkursi projektidele, mis on suunatud väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumisele, säilitamisele ja kättesaadavaks muutmisele. Projekte hindab selleks moodustatud 11-liikmeline ekspertkomisjon.
Konkursile oodatakse projekte, mille eesmärgiks on:
- väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumine (ekspeditsioonid, suunatud kogumisaktsioonid), töötlemine (kogude korrastamine, kirjeldamine), säilitamine (säilitustingimuste tagamine, restaureerimine) ja kättesaadavaks tegemine (trükis või veebis publitseerimine), digiteerimine, tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine;
- arhiivivõrgustiku loomine ja arendamine (mäluasutuste koostöö; väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespondentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse);
- info kogumine ja koondamine, andmestu loomine ja kättesaadavaks muutmine (infoportaalid, andmebaasid, kataloogid); infomaterjalide, küsitluskavade jms ettevalmistamine ning levitamine eesti kogukondades;
- arhiivinduslike konverentside, seminaride ja infopäevade korraldamine;
- kogukondade nõustamine praktilise arhiivitöö alal, arhiivikoolituse korraldamine;
- väliseesti arhiivide tehniliste ja infotehnoloogiliste tingimuste parandamine;
- teaduslik uurimine, mis aitaks kaasa väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kaardistamisele, kogumisele ja säilitamisele (kraadiõppurite ja teadlaste reisi- ning uurimisstipendiumid).
Projektitaotlus ja lisad on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel
(http://www.hm.ee/index.php?045144).
Taotlusi oodatakse kuni 15.02.2010 (postitempli kuupäev) Haridus- ja Teadusministeeriumis (Munga 18, Tartu 50088, Rahvuskaaslaste programm, arhiiviprojektide konkurss).
Komisjon teeb otsuse toetuste saajate osas 2 kuu jooksul pärast tähtaega.
Täiendav info telefonil 7350 225.
Aho Rebas
ÜEKN Esindaja Eestis
Haridus- ja teadusministeeriumi nõunik
Tõnismägi 11, 15192 Tallinn, Eesti
e-post: aho.rebas[at]hm.ee
telefon +372-7350317
mobiil +372-5052030
www.eesti.ee/rahvuskaaslased
19.1.2010
Riigiportaal eesti.ee ootab portaaliga tutvuma ja arvamust avaldama
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Pressiteade 13.jaanuar 2009
Tänasest algav teavituskampaania "Eesti.ee- uks e-riiki" kutsub inimesi
portaaliga eesti.ee tutvuma. Korraldajad ootavad küsitluse kaudu tagasisidet
portaali hetkeseisust, ootustest tulevikule ning e-teenuste kasutamisest
laiemalt. Ühtlasi luuakse huvilistest riigiportaali arendustiim, kellel on ka
tulevikus võimalik portaali arendamiseks ettepanekuid teha.
Kampaania "Eesti.ee - uks eesti riiki" tutvustab riigi keskset e-teenuste
keskkonda. Portaali haldava Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse programmijuht
Agne Kivisaare sõnul on riigiportaali arengus jõutud uude etappi ning hetkel
on valmimas visioon 2011 aastaks. Kivisaare hinnangul on Eesti inimeste
teadlikkus riigi e-teenustest veel tagasihoidlik ning alanud kampaania
eesmärk on nii teadlikkuse tõstmine kui ka Eesti inimeste kaasamine portaali
arendamisse ettepanekute ja arvamuste näol. "Meile on oluline, et me teaksime
nende inimeste ootusi, kellele me seda portaali teeme", rõhutas Kivisaar
kodanike kaasamise tähtsust. Selleks koostasid riigiportaali arendajad
küsitluse, mis avaneb eesti.ee esilehelt.
Kivisaar lisas, et eesti.ee
kampaania on üks neljast 2009. aastal toimuvast algatusest, mis keskendub
just Eesti inimeste initsiatiivile ja koos tegutsemise soovile.
Kampaania "Eesti.ee - uks e-riiki" slogan peegeldab Kivisaare sõnul kõige
täpsemalt riigiportaali olemust. "Eesti.ee on nagu uks, mille avamisel
avanevad pea kõik riiklikud e-teenused ning inimene saab lihtsalt oma
toimingud korda ajada", tutvustas Kivisaar. Teavituskampaania kanalid on
riigiportaal eesti.ee, teised Eesti Interneti-keskkonnad, välireklaamipinnad
ning trüki- ja telemeedia.
Riigiportaali valdkonnajuht Geroli Peedu sõnul on lõppemas riigiportaali
arendamise etapp, mille tulemusel on valminud suurim riigi e-teenuste
keskkond. Järgmise perioodi eesmärk on personaliseeritud riigiportaali
arendamine. Igale kodanikule luuakse kasutaja personaalne lehekülg ehk
kodanikukonto, kust inimene leiab just temale suunatud info ja
teenused. "Näiteks teavitab portaal kasutajat, kui tema Euroopa
ravikindlustuskaart on aegumas ja soovitab e-teenust selle uuendamiseks",
rääkis Peedu. Peedu lisas, et nii saab igaüks kiiresti ja ühest kohast
ülevaate temaga seotud riigiasjadest. Lisaks on juba täna käimas keskse
ettevõtja vaate arendamine, mille tulemusel tekib ettevõtjale värav, kuhu on
koondatud nii ettevõtlusalane info kui e-teenused. Samuti jätkatakse
riigiasutuste e-teenuste lõimimist eesti.ee portaaliga.
Riigiportaal eesti.ee on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) hallatav
riigi keskne portaal. Portaali eesmärk on pakkuda kodanikule, ettevõtjale
ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset informatsiooni, kontaktandmeid
ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab
riigiportaali umbes 4000 inimest. Riigiportaal eesti.ee vahendusel on
võimalik kasutada umbes sadat avalikku e-teenust, ligi 300 ametlikku e-vormi
või blanketti, võimalik lugeda üle 2000 erineva artikli ning liikuda lehelt
edasi enam kui 1500 lingi kaudu. Riigiportaal eesti.ee sai alguse 2007.
aastal, kui erinevad riigi teabeportaalid koondati üheks keskkonnaks.
Kampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna
teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu
Fond.
Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823
Ilmus “Kalevipoeg” lastele
Tähistamaks Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva, jõudis oktoobrikuus kirjastuse Loovmeedia vahendusel raamatulettidele Fr. R. Kreutzwaldi “Kalevipoja” ainetel koostatud “Kalevipoeg” lastele. Raamat annab põhjaliku ülevaate eepose sündmustikust – vahele ei ole jäetud ühtegi tähtsamat lugu eesti rahvuskangelase tegemistest ennemuistsel ajal.
Trükitähtedes ja lastepäraste illustratsioonidega raamatu väljaandmisel on mõeldud ennekõike väikestele lugejatele. Lihtsas keeles ümberjutustatud eepos säilitab suures osas Kreutzwaldi sõnavara, teksti vahele ja peatükkide motodeks on pikitud rohkesti originaalist pärit värsiridu. Raamatu lõpus on kaart, millel on ära märgitud peamised kohad, kuhu Kalevipoeg oma rännuteedel sattus, ja sõnaseletused.
Trükivärske teos on äratanud rohkesti huvi nii Eestis kui ka välismaal. Raamatu tellijate hulka kuulub muuhulgas mitu Eesti Vabariigi saatkonda välismaal – Helsingis, Washingtonis. Elavat huvi on üles näidanud ka väliseestlased nii lähematest kui ka kaugematest riikidest – tellijaid on juba isegi Austraaliast.
Eesti Vabariigi juubeliaastal tasub uuesti üle lugeda ja uskuda eesti rahvusliku ärkamise aegsete suurmeeste mõtteid ning oma laste lugemislauale leida head ja põnevat lugemist ka esimeste eesti kirjameeste loomingust. Laste “Kalevipoeg” on selleks kõigiti sobiv algus. Tore ju, kui juba lugema õppimisel on ka eesti rahvuseepos läbi “tudeeritud”!
Raamat on kõvade kaantega, 100 lk
Väljaandja: Loovmeedia OÜ
Kunstnik: Jens Anton
Teksti koostanud: Õ. Puhk
www.kurrunurru.ee
Lisainfo:
Kaire Volmerson
+372 50 63 018
kaire.volmerson@loovmeedia.ee
8.10 2008.
Ülikool ja Annelinn
10 aastat külalisprofessorina Tartus (Dorpatis)
Ekkehard Pabsch alustas oma tegevust Tartus 1992.aastal, kui ta tuli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kutsel sügissemestriks loenguid pidama. Ühest semestrist sai lüpuks 10 aastat regulaarseid külalisloenguid. Loengute teemadeks olid Euroopa integratsiooni ja Euroopa ôiguse alused.
Autor jutustab oma tegevusest ülikoolis, eriti välismajanduse ôppetoolis, ja ôpilastest, kellest 250 käisid tema vahendusel Saksamaa ettevôtetes praktikal. Samuti vaatleb ta ülikooli, Tartu linna ja Eesti arengut. Kokkuvôttes maalib professor Pabsch elava pildi esimestest aastatest pärast taasiseseisvumist, mil vaba Eesti väitis tagasi oma koha Euroopas.
Raamatu autor on sündinud 1929.aastal. Peale endise Sleesia piirkonnast pagendamist pôgenes ta Nôukogude armee okupatsioonialalt Lääne-Saksamaale ja jätkas seal oma haridusteed. Ta ôppis ülikoolis pôllumajandus-, ôigus- ja riigiteadust, töötas kohtunikuna ning oli hiljem ametis Toitumis-, Pôllumajandus- ning Metsaministeeriumis. Professor Pabsch oli ka pôllumajandusalane referent Euroopa Ühenduses Brüsselis. Pärast seda sai temast Pôllumajanduse Pensionipanga juhatuse liige Frankfurdis. Samal ajal alustas ta majandusôiguse loengutega Bonni Ülikoolis. 1976. aastal omistati talle auprofessori nimetus.
Raamatut (160 lk, mitmete illustratsioonidega, hind 16.- EUR, ISBN-Nr. 9783844372411) on vôimalik tellida:
- raamatukaupluste kaudu (Saksamaal)
- Kirjastuse Books on Demand bod-raamatupoe kaudu ( www.bod.de)
- Ekkehard Pabschilt isiklikult tehes eelnevalt pangaülekande ( 18.-€ koos saatekuludega) kontole nr. 2009540027 (Ekkehard Pabsch)
Volksbank Bonn Rhein-Sieg (pangaindeks 380 601 86)
Palun märkida saatja aadress pangaülekande blanketile.
20.3.2008
Migratsioonifond pakub Eestisse tagasipöördujatele migratsioonitoetust
Eesti Migratsioonifond moodustati 1992. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiga toetada rände- ja integratsiooniprotsesse Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise huvides. Sihtasutuse üheks peamiseks tegevuseks on migrantide nõustamine ja vajadusel rahaliselt toetamine.
Üheks Eesti Migratsioonifondi poolt toetust saavaks grupiks on pikka aega tagasi (reeglina vähemalt 10 aastat) Eestist emigreerunud või välismaal sündinud eestlased, kes soovivad tagasi Eestisse elama tulla. 14 tegevusaasta jooksul oleme abistanud rohkem kui 1000 tagasipöördujat.
Saame pakkuda nõu ja abi elu-, töö- või õpingukoha leidmisel Eestis ning vajalike dokumentide vormistamisel. Vajadusel saame tagasipöördujaid toetada ka rahaliselt (toetus on mõeldud reisipiletite ostmiseks, isiklike asjade transpordiks, administratiivseteks kuludeks, esialgse eluaseme saamiseks jne) kuni 35 000 Eesti krooni ulatuses.
Täpsem info toetuse taotlemise tingimuste ja protseduuri kohta on Migratsioonifondi kodulehel aadressil
http://www.migfond.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=50.
Tagasipöördumistoetust tutvustavad infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles on saadaval Eesti esindustes välisriikides ning mõnedes välis-Eesti organisatsioonides, Migratsioonifondil on võimalik neid postiga vajalikus keeles ja koguses saata.
Täpsema info saamiseks ja küsimuste korral palun pöörduge:
Ede Jaanso
Sihtasutus Eesti Migratsioonifondi juhataja
Paavli 1, Tallinn 10412
Tel. 372 6505941, faks: 372 6505942
fond@migfond.ee; www.migfond.ee
06.2006
|
|