TEATED:

Algab rahvuskaaslaste programmi stipendiumikonkurss

Haridus- ja Teadusministeerium ning rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutavad välja 2010. aasta rahvuskaaslaste programmi stipendiumide konkursi. Stipendiumide väljaandmise eesmärk on toetada väliseesti noorte õpinguid Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides, riiklikes rakenduskõrgkoolides ja kutseõppeasutustes.

Stipendiumi võivad taotleda kesk- või kõrgharidusega noored väliseestlased, kes pole alaliselt Eestis elanud vähemalt viimased 10 aastat.

2009. aastal esitati konkursile kokku 24 avaldust kümnest erinevast riigist, programmi nõukogu valis välja 13 noort. Rahvuskaaslaste programmi stipendiumide toel on eelnevatel aastatel kõrgkooli lõpetanud 16 üliõpilast. 2009/2010. õppeaastal õpib programmi raames 34 noort.

Konkursi täpsemad tingimused: http://www.hm.ee/index.php?045201 http://www.hm.ee/index.php?045201

Lähem teave: Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna ekspert Andero Adamson, andero.adamson[at]hm.ee.


Rein Joamets
kommunikatsioonibüroo konsultant
735 0155
rein.joamets[at]hm.ee
5.2.2010

Väliseesti arhiiviprojektide konkurss

Rahvuskaaslaste programmi nõukogu kuulutab välja konkursi projektidele, mis on suunatud väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumisele, säilitamisele ja kättesaadavaks muutmisele. Projekte hindab selleks moodustatud 11-liikmeline ekspertkomisjon.

Konkursile oodatakse projekte, mille eesmärgiks on:

• väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumine (ekspeditsioonid, suunatud kogumisaktsioonid), töötlemine (kogude korrastamine, kirjeldamine), säilitamine (säilitustingimuste tagamine, restaureerimine) ja kättesaadavaks tegemine (trükis või veebis publitseerimine), digiteerimine, tagatis- ja kasutuskoopiate valmistamine;
• arhiivivõrgustiku loomine ja arendamine (mäluasutuste koostöö; väliseesti seltside, organisatsioonide, korrespondentide jt kaasamine kogumisse ning infovahetusse);
• info kogumine ja koondamine, andmestu loomine ja kättesaadavaks muutmine (infoportaalid, andmebaasid, kataloogid); infomaterjalide, küsitluskavade jms ettevalmistamine ning levitamine eesti kogukondades;
• arhiivinduslike konverentside, seminaride ja infopäevade korraldamine;
• kogukondade nõustamine praktilise arhiivitöö alal, arhiivikoolituse korraldamine;
• väliseesti arhiivide tehniliste ja infotehnoloogiliste tingimuste parandamine;
• teaduslik uurimine, mis aitaks kaasa väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kaardistamisele, kogumisele ja säilitamisele (kraadiõppurite ja teadlaste reisi- ning uurimisstipendiumid).

Riigiportaal eesti.ee ootab portaaliga tutvuma ja arvamust avaldama

Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Pressiteade 13.jaanuar 2009

Tänasest algav teavituskampaania "Eesti.ee- uks e-riiki" kutsub inimesi portaaliga eesti.ee tutvuma. Korraldajad ootavad küsitluse kaudu tagasisidet portaali hetkeseisust, ootustest tulevikule ning e-teenuste kasutamisest laiemalt. Ühtlasi luuakse huvilistest riigiportaali arendustiim, kellel on ka tulevikus võimalik portaali arendamiseks ettepanekuid teha.

Kampaania "Eesti.ee - uks eesti riiki" tutvustab riigi keskset e-teenuste keskkonda. Portaali haldava Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse programmijuht Agne Kivisaare sõnul on riigiportaali arengus jõutud uude etappi ning hetkel on valmimas visioon 2011 aastaks. Kivisaare hinnangul on Eesti inimeste teadlikkus riigi e-teenustest veel tagasihoidlik ning alanud kampaania eesmärk on nii teadlikkuse tõstmine kui ka Eesti inimeste kaasamine portaali arendamisse ettepanekute ja arvamuste näol. "Meile on oluline, et me teaksime nende inimeste ootusi, kellele me seda portaali teeme", rõhutas Kivisaar kodanike kaasamise tähtsust. Selleks koostasid riigiportaali arendajad küsitluse, mis avaneb eesti.ee esilehelt. Kivisaar lisas, et eesti.ee kampaania on üks neljast 2009. aastal toimuvast algatusest, mis keskendub just Eesti inimeste initsiatiivile ja koos tegutsemise soovile.

Kampaania "Eesti.ee - uks e-riiki" slogan peegeldab Kivisaare sõnul kõige täpsemalt riigiportaali olemust. "Eesti.ee on nagu uks, mille avamisel avanevad pea kõik riiklikud e-teenused ning inimene saab lihtsalt oma toimingud korda ajada", tutvustas Kivisaar. Teavituskampaania kanalid on riigiportaal eesti.ee, teised Eesti Interneti-keskkonnad, välireklaamipinnad ning trüki- ja telemeedia.

Riigiportaali valdkonnajuht Geroli Peedu sõnul on lõppemas riigiportaali arendamise etapp, mille tulemusel on valminud suurim riigi e-teenuste keskkond. Järgmise perioodi eesmärk on personaliseeritud riigiportaali arendamine. Igale kodanikule luuakse kasutaja personaalne lehekülg ehk kodanikukonto, kust inimene leiab just temale suunatud info ja teenused. "Näiteks teavitab portaal kasutajat, kui tema Euroopa ravikindlustuskaart on aegumas ja soovitab e-teenust selle uuendamiseks", rääkis Peedu. Peedu lisas, et nii saab igaüks kiiresti ja ühest kohast ülevaate temaga seotud riigiasjadest. Lisaks on juba täna käimas keskse ettevõtja vaate arendamine, mille tulemusel tekib ettevõtjale värav, kuhu on koondatud nii ettevõtlusalane info kui e-teenused. Samuti jätkatakse riigiasutuste e-teenuste lõimimist eesti.ee portaaliga.

Riigiportaal eesti.ee on Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) hallatav riigi keskne portaal. Portaali eesmärk on pakkuda kodanikule, ettevõtjale ning ametnikule võimalust leida usaldusväärset informatsiooni, kontaktandmeid ning avalikke e-teenuseid ühtsest turvalisest keskkonnast. Iga päev külastab riigiportaali umbes 4000 inimest. Riigiportaal eesti.ee vahendusel on võimalik kasutada umbes sadat avalikku e-teenust, ligi 300 ametlikku e-vormi või blanketti, võimalik lugeda üle 2000 erineva artikli ning liikuda lehelt edasi enam kui 1500 lingi kaudu. Riigiportaal eesti.ee sai alguse 2007. aastal, kui erinevad riigi teabeportaalid koondati üheks keskkonnaks. Kampaania toimub Euroopa Liidu struktuurifondide programmi "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine" raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Katrin Pärgmäe
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus
Kommunikatsioonijuht
+3726630233
+37256623823

Ilmus “Kalevipoeg” lastele

Tähistamaks Eesti Vabariigi 90. sünnipäeva, jõudis oktoobrikuus kirjastuse Loovmeedia vahendusel raamatulettidele Fr. R. Kreutzwaldi “Kalevipoja” ainetel koostatud “Kalevipoeg” lastele. Raamat annab põhjaliku ülevaate eepose sündmustikust – vahele ei ole jäetud ühtegi tähtsamat lugu eesti rahvuskangelase tegemistest ennemuistsel ajal.

Trükitähtedes ja lastepäraste illustratsioonidega raamatu väljaandmisel on mõeldud ennekõike väikestele lugejatele. Lihtsas keeles ümberjutustatud eepos säilitab suures osas Kreutzwaldi sõnavara, teksti vahele ja peatükkide motodeks on pikitud rohkesti originaalist pärit värsiridu. Raamatu lõpus on kaart, millel on ära märgitud peamised kohad, kuhu Kalevipoeg oma rännuteedel sattus, ja sõnaseletused.

Trükivärske teos on äratanud rohkesti huvi nii Eestis kui ka välismaal. Raamatu tellijate hulka kuulub muuhulgas mitu Eesti Vabariigi saatkonda välismaal – Helsingis, Washingtonis. Elavat huvi on üles näidanud ka väliseestlased nii lähematest kui ka kaugematest riikidest – tellijaid on juba isegi Austraaliast.

Eesti Vabariigi juubeliaastal tasub uuesti üle lugeda ja uskuda eesti rahvusliku ärkamise aegsete suurmeeste mõtteid ning oma laste lugemislauale leida head ja põnevat lugemist ka esimeste eesti kirjameeste loomingust. Laste “Kalevipoeg” on selleks kõigiti sobiv algus. Tore ju, kui juba lugema õppimisel on ka eesti rahvuseepos läbi “tudeeritud”!

Raamat on kõvade kaantega, 100 lk
Väljaandja: Loovmeedia OÜ
Kunstnik: Jens Anton
Teksti koostanud: Õ. Puhk
www.kurrunurru.ee

Lisainfo:
Kaire Volmerson
+372 50 63 018
kaire.volmerson@loovmeedia.ee
8.10 2008.

Ülikool ja Annelinn
10 aastat külalisprofessorina Tartus (Dorpatis)

Ekkehard Pabsch alustas oma tegevust Tartus 1992.aastal, kui ta tuli Tartu Ülikooli majandusteaduskonna kutsel sügissemestriks loenguid pidama. Ühest semestrist sai lüpuks 10 aastat regulaarseid külalisloenguid. Loengute teemadeks olid Euroopa integratsiooni ja Euroopa ôiguse alused.

Autor jutustab oma tegevusest ülikoolis, eriti välismajanduse ôppetoolis, ja ôpilastest, kellest 250 käisid tema vahendusel Saksamaa ettevôtetes praktikal. Samuti vaatleb ta ülikooli, Tartu linna ja Eesti arengut. Kokkuvôttes maalib professor Pabsch elava pildi esimestest aastatest pärast taasiseseisvumist, mil vaba Eesti väitis tagasi oma koha Euroopas.

Raamatu autor on sündinud 1929.aastal. Peale endise Sleesia piirkonnast pagendamist pôgenes ta Nôukogude armee okupatsioonialalt Lääne-Saksamaale ja jätkas seal oma haridusteed. Ta ôppis ülikoolis pôllumajandus-, ôigus- ja riigiteadust, töötas kohtunikuna ning oli hiljem ametis Toitumis-, Pôllumajandus- ning Metsaministeeriumis. Professor Pabsch oli ka pôllumajandusalane referent Euroopa Ühenduses Brüsselis. Pärast seda sai temast Pôllumajanduse Pensionipanga juhatuse liige Frankfurdis. Samal ajal alustas ta majandusôiguse loengutega Bonni Ülikoolis. 1976. aastal omistati talle auprofessori nimetus.

Raamatut (160 lk, mitmete illustratsioonidega, hind 16.- EUR, ISBN-Nr. 9783844372411) on vôimalik tellida:

• raamatukaupluste kaudu (Saksamaal)
• Kirjastuse Books on Demand bod-raamatupoe kaudu ( www.bod.de)
• Ekkehard Pabschilt isiklikult tehes eelnevalt pangaülekande ( 18.-€ koos saatekuludega) kontole nr. 2009540027 (Ekkehard Pabsch) Volksbank Bonn Rhein-Sieg (pangaindeks 380 601 86) Palun märkida saatja aadress pangaülekande blanketile.

Migratsioonifond pakub Eestisse tagasipöördujatele migratsioonitoetust

Eesti Migratsioonifond moodustati 1992. aastal Eesti Vabariigi Valitsuse poolt eesmärgiga toetada rände- ja integratsiooniprotsesse Eesti rahvuse ja kultuuri säilimise huvides. Sihtasutuse üheks peamiseks tegevuseks on migrantide nõustamine ja vajadusel rahaliselt toetamine.

Üheks Eesti Migratsioonifondi poolt toetust saavaks grupiks on pikka aega tagasi (reeglina vähemalt 10 aastat) Eestist emigreerunud või välismaal sündinud eestlased, kes soovivad tagasi Eestisse elama tulla. 14 tegevusaasta jooksul oleme abistanud rohkem kui 1000 tagasipöördujat.

Saame pakkuda nõu ja abi elu-, töö- või õpingukoha leidmisel Eestis ning vajalike dokumentide vormistamisel. Vajadusel saame tagasipöördujaid toetada ka rahaliselt (toetus on mõeldud reisipiletite ostmiseks, isiklike asjade transpordiks, administratiivseteks kuludeks, esialgse eluaseme saamiseks jne) kuni 35 000 Eesti krooni ulatuses.

Täpsem info toetuse taotlemise tingimuste ja protseduuri kohta on Migratsioonifondi kodulehel aadressil
http://www.migfond.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=50.

Tagasipöördumistoetust tutvustavad infovoldikud eesti, vene ja inglise keeles on saadaval Eesti esindustes välisriikides ning mõnedes välis-Eesti organisatsioonides, Migratsioonifondil on võimalik neid postiga vajalikus keeles ja koguses saata.

Täpsema info saamiseks ja küsimuste korral palun pöörduge:

Ede Jaanso
Sihtasutus Eesti Migratsioonifondi juhataja
Paavli 1, Tallinn 10412
Tel. 372 6505941, faks: 372 6505942
fond@migfond.ee; www.migfond.ee
06.2006