:: EÜSL ::


        KÖLNI ERK

:: Avaleht
:: Juhatus
:: Kontakt
:: Kodukord
:: Liikmemaks
:: Links zu Estland
 
:: Teated
:: Kalender
:: Kroonika
 
:: DVD klubi
:: Lastenurk
:: Tasub teada
 
:: Aruanne 2006
:: Aruanne 2005
:: Aruanne 2004
:: Aruanne 2003
 


Memorandum

27. juunist kuni 1. juulini 2006 toimus Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis Rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents, mille korraldasid Eesti Kirjandusmuuseum, Rahvusarhiiv ja Karl Ristikivi Selts. Üritusel osales 120 inimest 10 riigist: Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Kanada, Leedu, Läti, Rootsi, Saksamaa, Soome, Venemaa ja Eesti. Konverentsist osavõtjad (vt allakirjutanud institutsioone) otsustasid järgmist:

  1. tagada välisbalti/eesti arhiivide säilimine ja avatus kasutajatele sõltumata nende asukohast ja vastavalt arhiivide asukohamaa seadustele ning headele arhiivinduslikele tavadele;
  2. senisest tõhusamalt tegeleda välisbalti/eesti arhiivide ja kultuurivarade leidumuse väljaselgitamisega nii pagulaskogukondades kui kodumaal;
  3. luua elektrooniline infoportaal välisbalti/eesti arhiivmaterjalide leidumuse kohta eesmärgiga tagada juurdepääs vastavale informatsioonile;
  4. pöörata erilist tähelepanu kogude seisundile ja nõuetekohaste säilitustingimuste loomisele ning luua relevantsetest arhiivmaterjalidest tagatis- ja kasutuskoopiad;
  5. arendada välisbalti/eesti arhiivide alast rahvusvahelist koostöövõrgustikku, mis hõlmaks kodumaa ja asukohamaade mälu- ja teadusasutusi, diplomaatilisi jm institutsioone, ülemaailmseid Balti rahvuskogukondi, seltse, organisatsioone ja üksikisikuid. Toetada nn mälurühmade loomist ülemaailmsetes balti kogukondades. Luua võrgustiku juhtkomitee/d;
  6. levitada arhiivinduslikke teadmisi, avaldades vastavat infomaterjali (trükised, veebileheküljed) ja korraldades õppepäevi, koolitusi jmt;
  7. toetada Balti/Eesti diasporaa ajaloo ja kultuuriloo teemalisi uuringuid;
  8. korraldada ühiseid suunatud kogumisaktsioone (elulood, kultuuriseltside ajalugu, Balti/Eesti majade ajalugu jmt);
  9. teha ettepanek ajakirjale Journal of Baltic Studies välisbalti arhiivide teemalise erinumbri avaldamiseks;
  10. avaldada rahvusvahelise välisbalti arhiivide konverentsi ettekanded mitmekeelse võrguväljaandena;
  11. korraldada järgmine rahvusvaheline välisbalti arhiivide konverents 2009. aastal.
June 30, 2006

Eesti Kirjandusmuuseum
Rahvusarhiiv
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Kunstimuuseum
Eesti Spordimuuseum
Eesti Rahvusraamatukogu
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu
Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu
Tartu Ülikooli Raamatukogu
Tartu O. Lutsu nimeline Linnaraamatukogu
Võru Maakonna Raamatuk0gu
Tartu Ülikooli Väliseesti Uuringute Keskus
Tartu Ülikooli arhiivinduse õppetool
Tartu Ülikooli eesti kirjanduse õppetool
Eesti Kultuuriseltside Ühendus
Välis-eesti Ühing
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium
Ajakiri “Akadeemia”
Eesti Arhiiv Austraalias
Tartu Instituudi Arhiiv ja Raamatukogu (Toronto)
Eesti Keskarhiiv Kanadas
Eesti Arhiiv Ühendriikides
Balti Arhiiv
Eesti Rahvuskongress Rootsis
Stockholmi Ülikooli ajaloo osakond, Studia Baltica
Toronto Ülikooli eesti õppetool
Tartu Instituut (Toronto)
Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjon
Eesti Kunstide Keskus (Toronto)
Eesti Kultuuri Ühing Kanadas (Vancouver)
Minnesota Eesti Selts
Kölni Eesti Rahvuskoondis
Eesti Etnograafia Ring Austraalias
Peterburi Eesti Selts
Moskva Eesti Selts
Krasnojarski Eesti Selts
Kaseküla Keskkool (Tomski oblast)
Karjala regionaalne ühiskondlik organisatsioon “Sõprusühing Eestiga “Ochag””
Tuglase Selts
Läti Riigiarhiiv
Läti Rahvusnõukogu Kanadas (Latvian National Federation in Canada)
Balti Liit Kanadas (Baltic Federation in Canada)
Vabade Lätlaste Ülemaailmne Keskorganisatsioon (World Federation of Free Latvians)
Leedu Riiklik Keskarhiiv
Leedu Rahvusraamatukogu
Vytautas Magnuse Ülikooli Immigratsiooni Uurimise Instituut
Martynas Ma˛vydase nim. Leedu Rahvusraamatukogu
Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudi Arhiiv
Minnesota Ülikooli Immigratsiooni Ajaloo Uurimise Keskus


Ööl vastu 09.01.2005 ...

Ööl vastu 9.01.mitut Põhja-Euroopa riiki tabanud orkaan põhjustas Eestis kõige rohkem kahju Pärnumaal.

Tormis ja üleujutuses said kannatada paljud valla pered ja majapidamised. Eriti rängad on kahjustused Rannametsa-Pulgoja piirkonnas, kus vesi tõusis kuni 2,9 m üle tavataseme, tungides kohati kuni 1,8 km kaugusele. Inimohvreid ja olulisi vigastusi ei olnud. Ligi 60 elamut ujutati üle. Ligi 30 autot ja traktorit jäid vee alla. Paljudel peredel hävisid kõrvalhooned, keldrid koos talvevarudega, küttepuud. Kariloomi on hukkunud ja kadunud. Kaevud on reostatud. Üldine kahju esialgsetel hinnangutel ulatub 16 miljoni kroonini.


On hetki, kui kuuldud sönad eriliselt kuulajasse tungivad ja tema “vaimusilmas” elavateks piltideks kujunevad. Nii toimus minuga 14. jaanuaril interneti vahendusel Vikerraadiost “Päevasüdame”-saadet kuulates: saate toimetajal oli parajasti käsil telefoniintervjuu Häädemeest vallavanemaga ja jututeemaks sealsete inimeste olukord pärast ööl vast 9.jaanuari asetleidnud tormi.
Olin end pea terve tormijärgse päeva raadio lähedusse hoidnud ja üpris hästi kursis toimunuga. See, mis nüüd kuulsin, oli kurb kokkuvöte sellest, mis raju konkreetselt ühes, kuuldavasti enim kahju kannatanud regioonis, endast maha oli jätnud vöi vastupidi – endaga kaasa oli vötnud: uppunud koduloomad, laialikantud talvepuud, riknenud köögiviljavarud ja seemnekartul, mereveega täitunud kaevud. Rääkimata löhutud vöi minemeuhutud paatidest, abihoonetest, purustatud katustest ja elektriliinidest. Köigi nende probleemide körvaldamisega peab eelköige seesama tormist räsitud inimene hakkama saama. Ei hala, ei hädaldamist vallavanema suust vaid tahe olukorrast välja tulla ja hakkama saada.
Seisin vist kui halvatud raadio körval. Önneks toibusin, kui toimetaja andis teada Hansapanga kontonumbri nende inimeste tarvis, kel vöimalust Häädemeeste elanikke nende mures aidata. Sönum oli kohale jöudnud. Teadsin, et tahan oma vöimaluste kohaselt toeks olla inimestele, kelle elueksistensi vesi ühe öö jooksul kaasa oli vötnud.
Tahan aidata! Aidakem koos!


Marianne Spitz
Jaanuar 2005

Loe ka:
Vesi võttis terve lambakarja, 13.01.2005 Imbi Raikna, Maaleht

Die Nacht zum 09.01.2005.....

Der in der Nacht zum 09.01.2005 über Nordeuropa hinwegfegende Orkan hat den größten Schaden in Pärnumaa, Estland, angerichtet.
Durch den Sturm und die Überschwemmungen erlitten viele Familien großen wirtschaftlichen Schaden. Besonders stark betroffen ist die Region von Rannametsa-Pulgoja, dort stieg das Wasser bis zu 2,9 m über Normalhöhe, teilweise drang es bis zu 1,8 km ins Landesinnere vor. Menschenopfer und schlimmere Verletzungen gab es keine. Ungefähr 60 Häuser wurden überflutet. Ca 30 Autos und Traktoren wurden überschwemmt. Viele Familien verloren ihre Wirtschaftsgebäude, in den Kellerräumen gelagerte Wintervorräte, Heizmaterial. Das Vieh ist umgekommen oder verloren. Die Brunnen sind verseucht. Der allgemeine Schaden beträgt nach ersten Schätzungen ca.16 Millionen Kronen.

Es gibt Momente, da die vernommenen Worte besonders stark auf den Hörer wirken und sich vor seinem geistigen Auge zu lebendigen Bildern formen. So erging es mir am 14. Januar, als ich über Internet die Sendung „Päevasüdame“ (Tagesherzen) des Senders Vikerradio verfolgte: der Redakteur unterhielt sich gerade per Telefoninterview mit dem Gemeinde-vorsitzenden aus Häädemeeste, der die Lage der dortigen Einwohner nach dem in der Nacht zum 9. Januar stattgefundenen Orkan schilderte.
Ich hatte mich nach dem Sturm fast den gesamten Tag in der Nähe des Radios aufgehalten, so dass ich über das Geschehene gut informiert war. Was ich jedoch jetzt vernahm, war die traurige Zusammenfassung dessen, was das Unwetter in dieser konkreten Region - den Nachrichten zufolge der am stärksten betroffenen - übrig gelassen oder, im Gegenteil, mit sich genommen hatte: ertrunkene Haustiere, herumtreibendes Feuerholz, verdorbene Gemüsevorräte und Saatkartoffeln, meerwassergefüllte Brunnen. Gar nicht zu reden von den weggespülten oder vernichteten Booten, Nebengebäuden, zerstörten Dächern und Elektroleitungen. Mit der Bewältigung all dieser Schwierigkeiten muss in erster Linie dieser vom Sturm gepeinigte Mensch fertig werden. Kein Jammern, kein Wehklagen aus dem Munde des Gemeindevorsitzenden, nur der Wille, aus dieser Situation herauszukommen und die Probleme zu meistern.
Wahrscheinlich stand ich wie gelähmt neben dem Radio. Glücklicherweise kam ich wieder zur Besinnung, als der Moderator die Kontonummer bei der Hansabank durchgab für die Mitmenschen, die willens sind, die Einwohner von Häädemeeste zu unterstützen.
Die Botschaft kam an. Ich wusste, ich wollte meinen Möglichkeiten entsprechend den Menschen helfen, deren Existenzgrundlage innerhalb einer Nacht vom Wasser mitgenommen worden war.
Ich will helfen! Lasst uns gemeinsam helfen!


Marianne Spitz
Januar 2005

EÜSL ja Kölni Rahvuskoondis kutsub üles eestlasi Saksamaal aitama ja toetama Häädemeeste rahvast!

Die Estnische Volksgemeinschaft in der BRD und die Estnische Volksgemeinschaft in Köln rufen alle in Deutschland lebenden Esten auf, der Bevölkerung von Häädemeeste zu helfen und sie zu unterstützen!

Rahaline annetus palume üle kanda kontole:
Wir bitten um Überweisung von Geldspenden auf folgendes Konto:

Estnische Volksgemeinschaft in der BRD
Postbank Hannover
BLZ 250 100 30
Kto. Nr. 148818301
Verwendungszweck : Spende / Sturmschaden HÄÄDEMEESTE

Palume vallavanemalt ka vastukaja, kuidas on meie annetusi kasutatud ning kajastame elu ja toimetamisi Häädemeestel ka edaspidistes Eesti Raja numbrites.

Wir werden den Gemeindevorsitzenden um eine Mitteilung über die Verwendung unserer Spenden bitten und über das Leben und Wirken in Häädemeeste auch in den nächsten Ausgaben des Eesti Rada berichten.

Kölni Eestlaste Rahvuskoondis
Estnische Volksgemeinschaft in Köln / 2005